Kui inimesed mõtlevad jalgpalli treeningule, on nende esimene mulje sageli rohelisel väljakul tehtavad söödud, visked ja palli takeldused või õueradadel tehtav vastupidavussörk.Kaasaegsetes teaduslikes jalgpalli treeningsüsteemides pole jooksulindid aga enam lihtsalt tavaline jõusaalivarustus – neist on saanud professionaalsete mängijate põhivahendid füüsilise vormi parandamiseks, erioskuste täiustamiseks, taktikaliste stsenaariumide simuleerimiseks ja isegi vigastustest taastumiseks.Alates Premier League'i staarist Erling Haalandist kuni Bundesliga ründaja Patrik Schickini ja tippkoondise mängijateni on jooksulindil treeningplaanides oluline koht.Need mitte ainult ei lahenda õues treenimise piiranguid, vaid vastavad täpselt ka jalgpalli keerukatele nõudmistele, toimides mängijate konkurentsivõime taga oleva salajase edasiviiva jõuna.
I. Miks vajavad jalgpallurid jooksulinde?— " müüdi kummutamineÕues treenimine kui imerohia"
Jalgpall on mitmekülgne spordiala, mis ühendab endas aeroobse vastupidavuse, anaeroobse plahvatusliku jõu, taktikalise rütmi ja füüsilise vastasseisu.90-minutilise mängu jooksul jookseb mängija keskmiselt 10–12 kilomeetrit, sealhulgas üle 200 sprindi, üle 50 suunamuutuse ja üle 30 füüsilise väljakutse – see seab tema füüsilise vormisolekule äärmiselt kõrged nõudmised nii ulatuslikkusele kui ka täpsusele.Välistingimustes treenimist mõjutavad aga tugevalt sellised tegurid nagu ilm (vihm, lumi, äärmuslik kuumus), maastik (tasasus, kallak) ja keskkond (tuule kiirus, segajad), mistõttu on raske saavutada kontrollitud ja rafineeritud treeningut.Jooksulindid korvavad need puudused suurepäraselt:
1. Täpne intensiivsuse kontroll ebaefektiivse treeningu vältimiseks
Jalgpallimatšide füüsiline energiatarbimine ei ole konstantne – see järgib vahelduvat mustrit: madala intensiivsusega sörkjooks (pallivaldamise faas) + keskmise intensiivsusega jooks (üleminek rünnaku ja kaitse vahel) + kõrge intensiivsusega sprintid (vasturünnakud ja kaitsest taastumised). Välitreeningu ajal mõjutavad maastik või meeskonnakaaslased kergesti mängija kiirust ja pulssi, mistõttu on sihtvahemikus stabiilsuse säilitamine keeruline.Jooksulindid seevastu võimaldavad täpselt seadistada kiirust (alates 6 km/h sörkjooksuks kuni 25 km/h sprindijooksuks), kallet (0°–15° üles- või allamäge jooksmise simuleerimiseks) ja kestust, mis võimaldab mängijatel treenida kontrollitud intensiivsusega. Näiteks aeroobse vastupidavuse parandamiseks võivad treenerid kavandada aeroobse jooksu, kus pulsisagedus hoitakse 60–70% maksimaalsest pulsisagedusest (MHR), kiirusel 7 km/h ja kestusega 45 minutit, tagades, et treeningu mõju püsib alla laktaadiläve ja ennetades enneaegset väsimust.
Võtame näiteks Manchester City ründaja Erling Haalandi: ta teeb nädalas kaks jooksulindil põhinevat aeroobset treeningut fikseeritud kiirusega 6,5 km/h ja pulsiga vahemikus 130–140 lööki minutis (tema maksimaalne pulss on umbes 200 lööki minutis).See stabiilse intensiivsusega treening kindlustab tema aeroobse aluse, mis on võtmetähtsusega tema võimele sooritada kiireid sprinte ka matši 80. minutil.
2. Matšistsenaariumide simuleerimine "Taktikalise treeningu jaoks"
Jalgpallimatšide erilisi stsenaariume on õues treenides raske täpselt korrata.Näiteks vasturünnakutes osava meeskonna (näiteks Union Berlin) vastu mängides peavad mängijad vastaste vasturünnakute ajal simuleerima kiireid kaitselisi taastumisi;Järskude kallakutega staadionil (nagu Aston Villa Villa Park) mängides peavad nad kohanema alakeha jõu rakendamisega ülesmäge jooksmisel. Jooksulindid saavad neid stsenaariume jäljendada järskude kiirusemuutuste ja kaldenurga korrigeerimise abil:
Vasturünnakute taastamise simuleerimine: seadistage jooksulint kiirendama 10 sekundi jooksul kiiruselt 10 km/h kiirusele 22 km/h, võimaldades mängijatel harjutada kiireid starte + sprinte, et parandada närvireaktsiooni kiirust ja alakeha plahvatuslikku jõudu.
Ülesmägede simuleerimine: seadke kalle 8° peale ja hoidke kiirust 12 km/h, simuleerides võistlustel tiibade läbimurrete ajal ülesmäge jooksmist, et tugevdada sääre- ja reielihaste vastupidavust.
Kui Bundesliga meeskond Bayer Leverkusen valmistus BayArena järskudeks lõikudeks, siis kasutasid nad jooksulinte, et simuleerida 10-kraadist kallakut, võimaldades oma ääremängijatel ette kohaneda füüsilise energia jaotusega ülesmäge jooksmise ajal ja vältida mängu ajal kaldteede tõttu kiirusekaotust.
3. Madala löögikindlusega kaitse vigastuste taastumiseks ja ennetamiseks OEM töölaud jooksulint OEM kokkupandava jooksulindi tehas kokkupandava jooksulindi tehas OEM töölaud jooksulint OEM kokkupandava jooksulindi tehas kokkupandava jooksulindi tehas OEM töölaud jooksulint OEM kokkupandava jooksulindi tehas kokkupandava jooksulindi tehas OEM töölaud jooksulint OEM kokkupandava jooksulindi tehas kokkupandava jooksulindi tehas OEM töölaud jooksulint OEM kokkupandava jooksulindi tehas kokkupandava jooksulindi tehas oem töölaud jooksulint oem kokkupandav jooksulint oem töölaud jooksulint oem kokkupandav jooksulindi tehas kokkupandav jooksulint oem töölaud jooksulint oem kokkupandav jooksulindi tehas kokkupandav jooksulindi tehas oem töölaud jooksulint oem kokkupandav jooksulindi tehas kokkupandav jooksulindi tehas oem töölaud jooksulint oem kokkupandav jooksulindi tehas kokkupandav jooksulindi tehas oem töölaud jooksulint oem kokkupandav jooksulindi tehas kokkupandav jooksulindi tehas kokkupandav jooksulindi tehas ...
Enamik jalgpallivigastusi tekib alajäsemetes (põlved, pahkluud, lihaspinged).Välistingimustes kõval pinnal treenimine võib liigestele kergesti koormust suurendada, kuid jooksulindi löögisummutusfunktsioon (mõne tippmudeli löögisummutuskoefitsient on kuni 80%) vähendab maandumise mõju märkimisväärselt.Näiteks põlveoperatsiooni järgsel taastumisel saab mängija teha jooksulindil aeglasel kiirusel ja löögivabalt sörkjooksu – taastades füüsilise vormi, vältides samal ajal teiseseid liigesevigastusi.
